Lugemissoovitus

Järgnevalt soovitan paari äri- raamatut, mida suvel lugesin

Berit Torekull, "Ikea lugu"
Olion, 2008

Päris põnev lugemine Ingvard Kampradist ja tema IKEA impeeriumist. Puudus (aga kas see ikka on puudus?) on see, et raamat on oma toonilt sõbralik ja poliitiliselt korrektne. Rootslase kirjutatud. Aga tore on vahelduseks USA-stiilis ärikirjandusele lugeda ka midagi teistsugust.

KUMU veeb

Ükspäev oli vaja KUMU kohta infot saada. Tippisin http://www.kumu.ee/ ja avanes selline pilt

KUMU avati vist juba õige mitu aastat tagasi...

Domeeniotsing näitab, et kumu.ee kuulub hoopis Idesun Meedia OÜ-le. Kahju muidugi, et kumu.ee ja päris KUMU pole selles küsimuses omavahel kokkuleppele jõudnud

vähem teenindust!

Suvel erinevates söögikohtades viibides häiris eriti kogu protsessi aeglus. Suvituspiirkondades käib ilusa ilmaga söögikohas päris palju rahvast ja seega peaks omanikel olema huvi võimalikult suur käive tekitada... Aga päris nii see ei ole.
Ma ei saa aru, miks peab iga pizzabaar püüdma kopeerida tipprestorani teenindustsüklit.

1. Istu lauda = oota menüüd
2. Menüü käes = oota ettekandjat
3. Oota sööki
4. Oota arvet
5. Oota raha tagasi

Ka restoranides võiks olla iseteenindus. Lähed saabudes kohe kassa juurde ja tellid ja maksad kohe. Kui võimalik, võtad joogid jms juba kaasa. Kui toit valmis saab, siis lähed tood ise ära.

Kogu "kelnerindusel" on mõte ainult siis, kui see annab mingit lisaväärtust (emotsiooni, mugavust, vms.). 99% suve-söögikohti võidaks kui nad oma ettekandjad lahti laseks, sest niikuinii nad midagi ei tea/oska ja viidavad asjatult aega

Kuidas ma puhkasin

Blogimises oli vahepeal pikem paus, sest ma puhkasin.
Jäin oma seekordse puhkusega väga rahule. Võibolla oli isegi viimase aja parim puhkus.

Mida ma siis tegin? Võtsin asja rahulikult. Ei reisinud ringi (seda teen ma töö asjus niikunii ülemäära). Veetsin aega oma suvemajas Noarootsi rannikul. Ujusin meres, jalutasin metsas, käisin murakaid korjamas ja vaatlesin linde ja loomi. Seda kõike koos perega, vahel käis ka mõni külaline.

Arvutist hoidsin eemale, ainult hädapärane emailide vaatamine ja kiirematele vastamine.

Lugesin läbi ka paar raamatut, muljeid neist jagan järgmistes postitustes.

Igaühe jaoks on kusagil mingi töö

Ükspäev oli tarvis üht retseptiravimit osta. Läksin Farmacia apteeki Ülemistes ja näitasin retsepti ette. "Ei ole", vastas proviisor õige napilt. Mina siis uurin, et millal tuleb ja äkki on kusagil mujal. "Seda ravimit pole enam ammu olnud ja ei tea millal tuleb", kõlas vastus.
Ma siis igaks juhuks helistasin Tõnismäe apteeki. Sealt öeldi, et seda ravimit on küll ja tulgu ma aga järele. Kohale jõudes avastasin üllatusega, et Tõnismäe apteek kuulub samasse Farmacia ketti, nagu ka too Ülemiste apteek. Tõnismäe proviisor arvas, et ju polnud tema Ülemiste kolleeg lihtsalt viitsinud retsepti lõpuni lugeda.

Teine päev jälle sõitsin taksoga, mille juht (a) ei teadnud, kus on Põllu tänav (see on Tallinna üks pikimaid tänavaid) ja (b) sõitis nii närviliselt, et tagaistmel läks süda pahaks.

Mõlemal juhul oli tegemist väga ebaproffesionaalsete töötajatega. Näiteks suudaks vähemalt pooled kliendid autot paremini juhtida, kui see taksojuht.

Äkki siiski on kusagil mingi töö, mida need inimesed teeksid väga hästi? Innuga ja proffesionaalselt. Või ongi nii, et mõni inimene ei kõlba kohe mitte ühegi töö peale?

Arvuti kotis või väljas

Lennujaama turvakontrollis tuleb tavaliselt arvuti kotist välja võtta. Vilniuse lennujaama turvakontroll on selles mõttes eriti tobe, et nad teevad läpaka kaane korraks lahti ka, ja siis kohe sulgevad. Tulemuseks on see, et arvuti läheb käima ja enam ise standby rezhiimile ei lähe.

Samas Heathrow lennuväljal EI TOHI arvutit enne turvakontrolli kotist välja võtta. Seal peab tingimata arvuti KOOS KOTIGA läbivalgustusmasinasse saata.

Võta siis kinni, kuidas turvalisem on.

Miks ma Vilniusse lendan

Sõidan Vilniusse selleks, et tuua pangast ära konto väljavõte. Internetiajastul? Mingi paberi pärast kohale lennata ja CO2 õhku paisata?

Jah, nii see paraku on. Olen ühe rahvusvahelise panga klient. Sellel pangal on kontorid Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Aga Leedu konto väljavõtet ei ole võimalik Tallinna kontori kaudu kätte saada.
Olen tulutult proovinud selle panga klienditoe abil oma murele lahendust leida, aga tulutult.
Tuleb siis ise kohale lennata.

Horvaatia sümbol

Mul oli au viibida möödunud nädalal Zagrebis ja olla tunnistajaks rõõmupeole, mis toimus pärast Horvaatia võitu Saksamaa üle EURO 2008 jalgpalliturniiril.
Kesklinnas polnud vist ainsatki inimest, kes poleks rahvuslippu lehvitanud. Samuti olid lipud pea kõikide autode küljes.

Seda kõike vaadates hakkas mõte liikuma turunduslikku rada pidi.

Vähestel riikidel on nii tugev visuaalne sümbol kui seda on Horvaatia puna-valge malelaua muster. Selle saamislugu ulatub umbes 10- aasta tagusesse aega, kui vastiseseisvunud Horvaatia riigile oli vaja leida lipp. Jugoslaavia- aegne punatähega trikoloor enam ei sobinud ja siis otsustati trikoloorile panna üks iidne Horvaatia aadlike vapp. Sellelt vapilt on võetud ja puna-valge malelauamuster, mis on rahvusvaheliselt tuntuks saanud eelkõige läbi jalgpalli (see muster on ka ametlik Horvaatia fännisümboolika visuaal).


Turunduslikus mõttes suurepärane saavutus: (1) uuele riigile loodi ülihea ja meeldejääv visuaalne identiteet (punavalge malelaud); (2) eduka jalgpallitiimi ja andunud fännide kaudu tehti see sümbol ka maailmale tuttavaks.

Welcome to Croatia!

Kala

Nädalavahetusel tahtsin Rimist kala osta. Kuna saadaval olid ainult suured, ca 3- kilosed tükid, siis palusin endale ühe väiksemaks lõigata.
Müüja keeldus põhjendusega, et Tervisekaitse oli neil kala tükeldamise ära keelanud. "Otske suurem tükk ja pange ülejääk sügavkülma", soovitas ta.

Päris hea turundusnipp: kui ikka kõva kalaisu on, siis ostad korraga 3 kilo. Üksikud inimesed võivad näiteks koopereeruda ja osta 3-kilose tüki kuue peale. Naga vanasti klapiti "poolikut" - ajad huvilised kokku, klapid raha ja pärast poe taga jagad kauba vennalikult ära.

American Express

Kindlasti olete märganud Annely Peebo ja Markko Märtiniga American Expressi reklaame?

Reklaamlause ütleb: "Mina hindan aega, sellepärast on minu kaart American Express"
See on ka esimene suurem kampaania, mis kannab Swedbanki märki.
Ma ei hakka siinkohal seda reklaami analüüsima, pigem kirjeldan enda kui potentsiaalse kliendi tundeid ja kogemusi.

Kuna ka mina hindan aega ja reisin palju, siis tunnen, et see kaart võiks olla midagi minu jaoks. American Expressi bränd tundub ka eksklusiivsem kui Visa või MasterCard.

Kuna reklaam annab mõista, et AmEx aitab kuidagi aega säästa, siis pöördungi selle küsimusega (seni veel) Hansapanga klienditoe poole.
Küsimus: "Kuidas aitab AmEx aega säästa, mille poolest on ta parem kui Visa?"
Vastus: "AmExil on palju lisasoodustusi. Personaalne teenindus. Muidu nagu krediitkaart ikka"
Küsimus 2: "Aga milline on AmExi seos aja hindamise või säästmisega?"
(nüüd on pikem paus) ja Vastus 2: "Lennujaamades on mugavam. Saab aega kinni panna..."
Minu edasised küsimused enam selgust juurde ei too, soovitatakse pöörduda AmExi klienditeenindusse.

Nüüd helistan siis AmExi klienditoe telefonil.
Sealt saan tunduvalt põhjalikuma selgituse. Selgub, et AmExi kaardiomanikud saavad klienditoe numbril broneerida hotelle ja lennupileteid ja see teenus on tasuta kui tasuda AmExi kaartiga. Samuti saab mitmetes hotellides soodustusi ja upgrade´e.

Aga nüüd tuleb konks: AmExi kaarti saavad ainult eraisikud. Firmadele seda ei vormistata.
Seega peate te ka ärireiside piletid ostma välja oma isikliku krediitkaardiga. Samuti ei kaasne selle teenusega kindlat reisikonsultanti.

Selle koha peal minu huvi ka lahtus. Kasutan ka edaspidi enda suurepärast reisikonsultanti GoTravelis.

Lõppu ka üks päris hea AmExi reklaam Robert DeNiroga: http://www.youtube.com/watch?v=HrzeP4TvzXc

Eesti agentuuridel läks Kiievis hästi

Taevas Ogilvy ja Vatson & Vatson tõid koju mitmeid auhindu.
Taevase SEB-le tehtud töö "Jahimehed" tunnistati koguni kogu festivali parimaks TV- reklaamiks. Kogu võitjate list on siin:
http://www.adfestival.com.ua/ru/news/view/72

Vatsonid said möödunud aastal Kiievis koguni Grand Prix, paar aastat varem oli Grand Prix vääriline Kontuur.

Seega: Eesti reklaamitegijate tase endises USSR ruumis on kõva. Seda enam, et paljud head Eesti tööd festivalil ei osalenudki. Oleks osalenud, oleks veelgi rohkem auhindu saanud.

Mis need auhinnad meile annavad: lisaks sellele, et need on loovhingedele tehtud töö eest tubliks tunnustuseks ja kinnitavad kliendile, et nende agentuur on tasemel, saaks neid trofeesid ka otse rahaks pöörata.

Kuidas? Eesti reklaamitegemise kunsti oleks täiesti reaalne endise USSR riikidesse eksportida. Esiotsa võiks avada filiaali kasvõi sealsamas Kiievis. Poolakad on juba kohal, tsehhid ka, inglastest ja ameeriklastest rääkimata. Kus on eestlased? Kui huvi on, siis võin teid õigete inimestega kokku viia.

Huvitav pettekas Kiievis

Jalutan päikesepaistelisel hommikul kell 10 mööda Kreschatikut (so Kiievi peatänav). Järsku hüüe: "Molodoi tselovek!". Vaatan ringi, minu poole jookseb üks vanem mees ja näitab mingit asja ja küsib, kas mina kaotasin selle. Vaatan lähemalt - tegu on dollaripakiga (silma järgi nii 10,000 USD väärtuses).
Halba aimates vastan eitavalt ja jalutan edasi.
Siis tormab kusagilt üks noorem tüüp ja kukub mind ja seda dollaripaki leidjat tänama - olevat tema raha ja ta on väga tänulik, et me selle leidsime. Täpsustan, et mina ei leidnud.
Siis ta lahkub ja on mõne hetke pärast jooksuga tagasi: ega me tema teist dollaripakki pole leidnud, tal olevat neid kaks olnud! Sel hetkel astub juurde erariides kolmas tegelane ja näitab dokumente ja ütleb, et on miilits. Miilits palub ette näidata dokumendid ja rahakotid. Mul pole kumbagi, sest olen lihtsalt korra hotellist välja jalutama tulnud. Kiirustan minekule, kuigi tüübid midagi hõiguvad.
Huvitav, mis trikk see ikkagi oli? Ise arvan, et kui ma oleks selle "leitud" dollaripaki enda omaks tunnistanud, siis oleks jamaks läinud.
Seega moraal: dollaripakid asja eest teist taga tänaval ei vedele. Nad on sinna pandud lollide püüdmiseks.

Täna Kiievis

Olen täna Kiievis, Kiievi Rahvusvahelise Reklaamifestivali züriis.
Saab siis näha, milline on ex-USSR riikide reklaami tase tänavu.

Eile õhtul banketilauas sai kolleegidega juttu puhutud ja kergenduseks selgus, et probleemid on igal pool, mitte ainult meil.
Näiteks:

-Ukraina on inflatsioonitasemelt Zimbabwe ja Venetuseelaga samal pulgal.
- Armeenias ei tea keegi, kui palju riigis tegelikult rahvast elab. Valitsus väidab, et 3,5 miljonit. Aga seda keegi ei usu. Minu tuttav Armen arvas, et ega üle 2 miljoni ei saa olla...
- Kashastanis on ka majanduslangus, uued kinnisvara ja infrastruktuuri projektid on külmutatud. Valitsus võttis vastu seaduse, mille kohaselt peab kohalik TV olema ainult kasahhikeelne ja venekeelsel elanikkonnal (keda on suurem enamus) pole enam kohalikele TV kanalitele asja... Reklaamiagentuuridel jälle probleem -polegi enam kellelegi TV- reklaame teha!

Lauristini õpetatud meedia

Viimase aja eredaim lugemiselamus on kahtlemata laupäevases SLOLis ilmunud intrevjuu Oliver Kruudaga. Mõned tsitaadid:

"Oleme mõelnud, et kui Ekspress Grupp läheb suure laenukoormusega p...e, sest neil on täna 1,1 miljardit laenu, reklaam aga kukub kokku, kas me peaks sealt midagi ära ostma. Aga meil pole sealt midagi osta! Delfit me ei taha, osalusi Päevalehes ja Õhtulehes samuti mitte, siis on veel Eesti Ekspress. Sel tootel pole tulevikku. Luik on selle ilusti teinud, aga kui seda ajakirjaks ei tehta, siis tulevikku pole."

"Teil on Lauristini õpetatud meedia, meie teeme teistmoodi."

"Alar Pink on nii kõva vana, et meil läheb väga ilusaks. Vaata Ärielu! Just! on parem kui Kroonika. Sporditähega ei olda rahul, aga ka seda muudame."

Bussiga Riiga: Eurolines vs Hansabuss

Sõitsin täna esmakordselt Tallinnas Riiga Eurolines´i LUX bussiga. Seni olen kasutanud Hansabussi Business Line´i.

Eurolinesi puhul meeldis:
- soodne hind
- kiire sõit (ei mingit peatust Pärnus!)
- uus ja mugav buss

Ei meeldinud:
- reisisaatja puudumine
- ei pakuta kohvi ja süüa
- buss on rahvast täis, istmevahed on kitsad
- Riias sõidab otse bussijaama, ei peatu Reval Latvija juures

Hansabussis on väga hea teenindus ja äriklassis ka palju lahedamalt ruumi.

Otsus: edaspidi sõidan ikka Hansabussiga

Hansapanka ähvardab klientide kaotus

Tänases Postimehes on pealkiri: "Hansapanka ähvardab klientide kaotus" http://www.postimees.ee/220508/esileht/majandus/332246.php

Olari Taal on valmis kihla vedama, et Hansa kaotab nimevahetuse tõttu kliente.

Mina oleksin valmis kihla vedama, et Hansa ei kaota nimevahetuse tõttu kliente. Hansa võib kaotada kliente sellepärast, et sealt lahkuvad rootslaste surve tõttu mõned helgemad pead ja seetõttu langeb panga turuosa. Aga Swedbanki nimi kui selline ei aja küll kliente minema.

Mäletate hüsteeriat, kui paljud lugupeetud kliendid lubasid NPNK reklaamide tõttu ust paugutada? Tänaseks on asi unustatud.

Mõned arvavad, et Swed on välismaine nimi ja Hansa kuidagi oma ja eestimaine. Ärge unustage, et Hansa on ikka puhas Saksa nimi.

swedbank

Tänahommikune uudis (Äripäev):

Hansapangast saab lõplikult Swedbank

Hansapangast saab eeloleval aastavahetusel ka nime poolest Swedbank – kokku vältab firma nime ja sümboolika vahetus kaks aastat ning siis on eestimaisel suurpangandusel lõplikult kriips peal.

Sel sügisel saab Hansapangast Eestis, Hansabankast Lätis ja Hansabankasest Leedus Swedbank, teatas pank. Täielik üleminek ühtsele uuele nimele ja brändile on kogu Baltikumis plaanis lõpule viia sügiseks 2009. Swedbanki brändi keskmes on hea teenindus – kõige olulisem on kliendi rahulolu hoidmine ja suurendamine.

Mida siis Hansapanga brändi kadumisest arvata?
Ühispanga SEB-istumise kogemus näitas, et mitte midagi hullu ei juhtunud. Kliendid jäid alles, SEB võttis klientide ajudes väga sujuvalt Ühispanga "lahtri" üle.
Seega pole põhjust ta arvata, et Hansapanga kliendid brändimuutuse peale kuidagi negatiivselt reageeriksid.
Tänapäeval on brändide muutused igapäevane asi, firmad liituvad pidevalt ja klientidel on üsna ükstapuha.

jaakson & laasner

Endised Divisioni töötajad Alvar Jaakson ja Leslie Laasner lõid uue agentuuri - nimeks Utopia.

Huvitav, et Eestis ei ole asutajate/omanike nime kandvaid reklaamiagentuure? Ainsana meenub Brümmel Kanepi Pirita. Suhtekorraldusagentuuride omanikud riskivad palju julgemalt oma nime firma nimes kasutada.

Asutaja nime kasutamine näitab usaldust. Ja pikaajalisi plaane. Ega advokaadibürood ilmaasjata seda praktikat viljele.

Ja maailma parimad reklaamiagentuurid kannavad kõik asutajate nimesid (või initsiaale):
Ogilvy & Mather, Leo Burnett, DDB, Wieden + Kennedy, Crispin Porter + Bogusky, Forsman & Bodenfors, Jung von Matt, Hasan & Partners... jne jne jne

Hello Kitty

Hello Kitty vaimustus kogub tuure... Nüüd on sellest kassist saanud Jaapani turismisaadik Hiinas.

Hiinas moodustab Kitty- nänn julgelt veerandi kogu lastele ja noortele mõeldud mänguasjade ja moekaupade valikust.

Hello Kitty on omamoodi Jaapani vastus USA Miki- hiirele.



Miks ei võiks Eesti saadik olla Lotte?







Originaaluudis (Associated Press) on siin:


— Hello Kitty — Japan's ubiquitous ambassador of cute — has built up an impressive resume over the years. The tourism ministry on Monday named Hello Kitty as its choice to represent the country in China and Hong Kong, two places where she is wildly popular among kids and young women.
Designed in 1974 by Sanrio, Hello Kitty first appeared on a plastic coin purse. Her image today has become one of the most powerful brands in the world, adorning some 50,000 products in 60 countries.
In China, Kitty-fever has already broken out.
A multi-million-dollar musical featuring Hello Kitty opened earlier this year in Beijing and is in the midst of a national tour. "Hello Kitty's Dream Light Fantasy" is then scheduled to travel to Malaysia, Singapore and the U.S. over its three-year run.
According to her official profile from Sanrio, Hello Kitty lives with her family in London. It does not mention how often she visits Japan.

CLIO

Pühapäeval lõppes Ameerika mandri tähtsain reklaamifestival CLIO

Võitjaid saab näha siin: http://www.clioawards.com/winners/index.cfm?medium_id=1

Clio võistleb Cannes Lionsiga maailma tähtsaima reklaamifestivali tiitli pärast ja paistab, et Cannes kipub peale jääma.

Aga soovitan ka Cliot külastada. Mõned argumendid Clio kasuks:

- Miami Beach on hotim ja coolim kui Cannes. Cannes on selline penskarite koht. Miami Beach´il ikka elu keeb;
- Miami Beachil on ilusam rand (liiv!) ja soojem vesi;
- Kuigi Miami lennukipilet maksab ca 4-5 tuhhi rohkem kui Nice oma, on Miamis elu muidu kõvasti odavam. 100 dollari eest saab päris normaalse hotelli. Cannesis ei saa 70 EURi eest midagi;
- Cliol on vähem rahvast ja võimalused reklaamimaailma vägevatega neljasilmajuttu puhuda suuremad kui Cannesis;

Aga Cannesi seminariprogramm on muidugi kõvasti parem.

head ajakirjad

Lubasin jagada lugemissoovitusi. Siin on kaks hetke lemmikut ajakirjade hulgast:

Fast Company on business- ajakiri, mis vaatab ärile turunduse/tootearenduse/ innovatsiooni seisukohalt. Hästi kirjutatud, huvitav lugeda. Müügil Stockmannis, aga vahel ka mujal.

Monocle on päris huvitav fenomen, ei oskagi teda kusagile liigitada. Oleks nagu meesteajakiri, aga pole ka. Ütleme siis, et ta sihtgrupina nähakse eelkõige meessoost palju reisivaid ärimehi, disainereid, turundustegelasi, moekunstnikke jms.
Mulle meeldib Monocle puhul tema globaalne haare - Eesti juurtega peatoimetaja Tyler Brule oskab näha huvitavat ka väljaspool angloameerika kultuuriruumi.

Näiteks saab Monoclest soovitusi kinnisvara ostmiseks Santiago de Chile´s ja shoppamiseks Koreas Incheoni lennuväljal. Samuti on päris põnevaid Jaapani, Gröönimaa jms maade firmade edulugusid.

Käisin üle hulga aja jälle Sofias (Bulgaaria).

Viimati olin seal 11 aastat tagasi. Vahepeal on nad väga suure ja ilusa lennujaama ehitanud. Aga linn ise on sama kole nagu ennegi. Kõige koledam pealinn, kus ma käinud olen.

Aga Sofia reisi eesmärk oli intervjueerida Bulgaaria EFFIE konkursi võitjaid: Nescafe 3in1 (McCann Erickson) ja Interamerican Insurance (Ogilvy Sofia) töödest saab pikemalt lugeda Best-Marketing ajakirja uuest, juuni alguses ilmuvast erinumbrist. Erinumbri teema on Kesk- ja Ida- Euroopa turunduse edulood.

asukoht, asukoht, asukoht

Reklaamplakati puhul kehtib sama põhimõte, mis kinnisvaraäris: asukoht, asukoht, asukoht.
See pilt on thetud Veneetsia Marco Polo lennujaamas.

algus

Mõtlesin, et jagan Best-Marketingi lugejatega muljeid. Peamiselt siis reisimuljeid ja lugemismuljeid. Sekka ka mõni reklaamileid. Proovin olla järjepidev kirjutaja, aga palun juba ette vabandust, kui see välja ei tule.